Parim praktika finantsjuhtimises 2026

Autor: Hele Hammer, PhD, Estonian Business School Finantsjuhi arenguprogrammi juhtivõppejõud

Uuendatud: 11. jaanuar 2026

Maailma juhtivad konsultatsioonifirmad (PwC, Hackett jt) on finantsjuhtimise parimaid praktikaid kaardistanud aastakümneid. Suurimad erinevused “keskmise” ja “parima” praktika vahel on tuvastatud neis valdkondades

1. 1. Üldine finantsosakonna töö korraldus
   2. Ostuarvete protsess
   3. Müügiarvete protsess
   5. Aruandlus
   6. Eelarvestamine
   7. Investeeringute hindamine
   8. Käibekapitali juhtimine

Eestis on läbi viidud üks finantsjuhtimise parima praktika uuring aastal 2018 ning 2026. aasta alguses käivitus järgmine uuring. 

.

1. Parim praktika üldises finantsosakonna töö korralduses

Maailma parim praktika üldises finantsosakonna töö korralduses on:

1.1 Finantsosakonna kulu <1% käibest
1.2 Kuu sulgemine ≤ 3 tööpäeva
1.3 Pidev tiimiarendus ja muutuste juhtimine
1.4 Lean-raamatupidamine ja lihtne kontoplaan
1.5 Kaasaegne finantstehnoloogia ja AI kasutus

1.1 Finantsosakonna kulu (palgafond, ostetud teenused, kontorikulud, IT, jooksvad kulud) on vähem kui 1% käibest

Finantsosakonna kulude hulka kuuluvad töötajate palgafond, sisseostetud teenused, osakonna kontorikulud, finantsi ja raamatupidamisega seotud IT-kulud (sh majandustarkvara litsentsid ja töövahendid) ning muud jooksvad kulud. Kulude kokkuhoid on eelkõige võimalik kaasaegsete tehnoloogiate juurutamise ja rutiinsete tööprotsesside automatiseerimise kaudu. Samuti on võimalik suurendada olemasolevate ressursside kasutusefektiivsust ning tõsta töötajate ja muude ressursside tootlikkust.

1.2 Kuu aruandlus “sulgetakse” hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäevaks

Iga kuu 3. tööpäevaks on tehtud kõik eelmise kuuga seotud raamatupidamislikud toimingud: väljastatud eelmise kuu jooksul müüdud kaupade ja teenuste arved, kokku võetud kuu jooksul tehtud kulutused nii kaupadele kui teenustele. Kulud on kontode ja kulukohtade vahel ära jaotatud, arvestatud on palgad, amortisatsioon, intressikulud jne.

Iga lisapäev, mis kulub kuu sulgemisele, on päev, mis jääb kasutamata analüüsile ja igapäevatöö parendamisele ja efektiivistamisele. Mida kiiremini saavad juhid ülevaate kuu tulemustest, seda aegsamini saavad nad teha vajalikke juhtimisotsuseid. 

1.3 Finantstiimi pidev arendamine, muutuste juhtimine, tiimiüritused väljaspool tavapärast töökeskkonda

Finantsosakonna töötajate arendamisse panustatakse järjepidevalt. Tööprotsesside muudatustest teavitatakse süsteemselt, lähtudes heast muutuste juhtimise praktikast. Finantsosakond korraldab regulaarselt terve päeva kestvaid tiimiüritusi väljaspool tavapärast töökeskkonda. Ürituste eesmärk on koolituste ja arutelude kaudu vaadata üle tulemused, seada uusi sihte ning suurendada tiimiliikmete teadlikkust ja kaasatust ühiste eesmärkide saavutamisel.

1.4 “Lean” raamatupidamine, sh <50 kasumiaruande kontot

Lean-raamatupidamises on kontoplaan lühike ja optimeeritud. David Parmenteri järgi võiks kasumiaruande kontode arv jääda 50–60 piirimaile ning igal kontol peaks olema vähemalt 2% kogukuludest või -tuludest. Detailne analüüs toimub kulukohtade ja muude analüütiliste tunnuste kaudu, mis toetab selget ja tõhusat juhtimisaruandlust.

1.5 Kasutusel on parim finantstehnoloogia, sh AI ehk tehisintellekt

Finantsosakond kasutab maksimaalselt ERP-süsteemi funktsionaalsusi ning on rakendanud kaasaegseid lisalahendusi eelarvestamiseks, analüütikaks, ostuarvete menetlemiseks ja töölähetuste raporteerimiseks. AI ehk tehisintellekti ja teiste nutikate lahenduste abil vähendatakse käsitööd, parandatakse andmete kvaliteeti ning kiirendatakse analüüsi ja aruandlust. Valitud tehnoloogiad suurendavad igapäevase töö tõhusust ning toetavad finantsosakonna rolli äriliste otsuste sisulise partnerina.

<-Tagasi algusesse

2. Parim praktika ostuarvete protsessis

2.1 Ostuarvete kinnitamisel kasutatakse elektroonilist kinnitusringi, kõik ostuarved on digiteeritud, kasutusel on kulujaotuse automaatika

Elektrooniline kinnitusring muudab arvete menetlemise protsessi oluliselt tõhusamaks. Aega hoitakse kokku eeskätt kinnitusetapis, kuna arveid ei ole vaja füüsiliselt kinnitajate vahel liigutada ning kinnitamine on võimalik ka väljaspool kontorit, näiteks komandeeringus olles. Lisaks võimaldab elektrooniline kinnitusring korduvkulude automaatset kirjendamist, kus regulaarsete arvete summad jaotatakse automaatselt samadele kontodele ja dimensioonidele, näiteks lepingu või töötaja alusel.

Ideaalis edastavad hankijad arved masinloetavate e-arvetena, kuid praktikas ei ole see kõigi hankijate puhul veel realistlik. PDF- ja paberarvete digiteerimiseks on mitmeid lahendusi, alates andmetuvastustarkvara kasutamisest kuni vastava teenuse sisseostmiseni. Kui kõik ostuarved on digiteeritud, saab rakendada elektroonilist kinnitusringi ja elektroonilist arhiivi, mis ei võta füüsilist ruumi, on lihtsasti hallatav ning võimaldab dokumente vajadusel kiiresti leida.

2.2 Masinloetavate e-arvete osakaal kõigist ostuarvetest on vähemalt 70%

Masinloetavate e-arvete menetlemine on oluliselt tõhusam kui paberi- või PDF-arvete käsitlemine. Billentise (Bruno Koch) uuringute kohaselt on e-arve menetlemine kuni kuus korda kiirem ja 60–80% odavam kui paberarvete ning ligikaudu kolm korda kiirem kui PDF-arvete menetlemine, kuna andmete mitmekordne sisestamine on elimineeritud ja vigade tekkimise risk väiksem.

E-arvete kasutamine on ka turvalisem: erinevalt e-kirjadest liiguvad e-arved läbi turvaliste ja kontrollitud kanalite, kus arve teekond on jälgitav ja logitud ning välistatud on pahavara levik. Euroopa Liidus liigub piiriülene arveldus e-arvete kasutamisele üle hiljemalt 2030. aastaks ning mitmes liikmesriigis on e-arved juba täna kohustuslikud.

Kuigi Eesti ei ole selles valdkonnas eesrinnas, on vähemalt 70% e-arvete osakaalu saavutamine realistlik. Eestis kehtis üle viie aasta e-arvete kohustus riigisektorile müügiarvete esitamisel ning praktiliselt kõik majandustarkvarad toetavad juba ammu e-arvete kasutamist.

2.3 Kaubatehingute andmevahetus on elektrooniline (EDI tellimused ja arved)

Kaubatehingutes kasutatakse elektroonilist andmevahetust (EDI), kus tellimused, saatelehed ja arved liiguvad süsteemide vahel automaatselt. Kaubadokumendid sisaldavad suurt hulka detailset infot (tootekoodid, kogused, hinnad, partiinumbrid, kampaaniad), mistõttu nende käsitsi töötlemine on ajamahukas ja veaohtlik, eriti suurte mahtude puhul. Näiteks jaekaubanduses liiguvad suurematel ostjatel igakuiselt sajad tuhanded tellimused ja arved, mille puhul annab EDI automaatne andmevahetus märkimisväärse ajavõidu ja töökindluse kasvu.

2.4 Kasutusel on veebipõhine majanduskulude aruannete esitamise süsteem (reisikulude, tšekkide jm esitamiseks)

Majanduskulude aruannete menetlemine on raamatupidamises üks ajamahukamaid protsesse ning sageli ka kuu sulgemise kitsaskoht. Veebipõhine kulude esitamise süsteem võimaldab töötajatel esitada reisikulusid, tšekke ja muid majanduskulusid neile sobival ajal ja kohas. Süsteemi on sisse ehitatud kontrollreeglid, mis tagavad vajalike dokumentide olemasolu, andmete täielikkuse (nt tööreisi eesmärk, osakond) ning hüvitamisele kuuluvate summade korrektsuse. Selline lahendus on integreeritud raamatupidamistarkvaraga, kuhu aruanded liiguvad automaatselt, vähendades käsitööd ja kiirendades kuu sulgemist.

2.5 Kasutusel on ostutellimused (ka teenuste puhul) ning ostutellimuste ja -arvete automaatne võrdlus

Ostutellimuste kasutamine nii kaupade kui ka teenuste hankimisel aitab ennetada mitmeid probleeme ning loob selguse juba ostuprotsessi alguses. Ostutellimus võimaldab eelnevalt kokku leppida kõik olulised tingimused – mahu, hinna, tarne ja eelarveraami – ning viia kinnituse fookuse arvetelt tellimustele. Kui tellimusi esitavad autoriseeritud töötajad kokkulepitud eelarve piires ning saabunud kaup või teenus vastab tellimusele, saab ostuarve õigsust kontrollida automaatselt tellimuse ja vastuvõtukinnituse alusel.

Sellisel juhul ei ole eraldi arve kinnitamine enam vajalik: arvel olev viide alustellimusele võimaldab süsteemil teha automaatse võrdluse ning vigade puudumisel arve kinnitada ja suunata õigeaegsele tasumisele. Ostutellimuste ja -arvete automaatne võrdlus võimaldab ostuprotsessi suures osas või täielikult automatiseerida, vähendades käsitööd ja viivitusi. Lisaks toetab ostutellimuste kasutamine kiiremat perioodi sulgemist, kuna kulud on ette teada ja paremini prognoositavad.

2.6 Kasutusel on tarnijate iseteenindusportaal

Tarnijatele pakutav iseteenindusportaal (Supplier Portal) võimaldab neil saada iseseisvalt ülevaade oma müügiarvetest, nende tasumisest ja avatud saldodest, vähendades seeläbi finantsosakonna koormust. Suurim ajavõit tekib erisuste ja päringute vähenemisest, kuna tarnijad saavad ise kontrollida, millised arved on tasutud, millal ja millises summas. Edasiarenenud lahendused võimaldavad tarnijatel portaali kaudu esitada ka e-arveid juhul, kui neil endal vastav võimekus puudub, ning jälgida arve menetluse seisu ja eeldatavat maksetähtaega.

<-Tagasi algusesse

3. Parim praktika müügiarvelduses

3.2 Ettevõttel on võimekus väljastada masinloetavaid e-arveid

E-arvete kasutamine suurendab tõenäosust, et arved jõuavad turvaliste kanalite kaudu õigeaegselt õigesse kohta ning saavad õigeaegselt tasutud. See kiirendab nii ettevõtte enda kui ka partnerite arvete töötlemist, vähendab käsitsi andmesisestusest tulenevaid vigu ning parandab kokkuvõttes koostöö kvaliteeti ja rahulolu partneritega.

3.3 Paigas on krediidi- ja võlahalduse poliitika

Selge krediidi- ja võlahalduse poliitika määratleb krediidi andmise tingimused, maksetähtajad, krediidilimiidid ja võlgnevuste käsitlemise protseduurid. See aitab vähendada makseriske, parandada rahavoogude prognoositavust ning toetab ettevõtte finantsstabiilsust ja distsiplineeritud koostööd klientidega.

3.4 Maksmata arvete puhul saadab süsteem automaatseid meeldetuletusi

Maksetähtaja ületanud arvete korral peaks raamatupidamistarkvara saatma kliendile automaatsed meeldetuletused, mis vähendab käsitsi järeltegevuste vajadust. Süsteemis peaks olema võimalik seadistada erineva sisuga teavitusi vastavalt sellele, kui kaua arve on tasumata olnud, toetades järjepidevat ja süsteemset võlahaldust.

3.5 Arveldusinfo on kliendile iseteenindusportaalis kättesaadav

Iseteenindusportaali kaudu saavad kliendid vaadata oma arvete väljavõtteid, makseajalugu ja saldosid, mis vähendab oluliselt finantsüksuse töökoormust. Suurim ajasääst tekib erisuste ja päringute lahendamisel, kuna klient saab iseseisvalt kontrollida tasutud arveid. Portaali edasiarenenud variant võimaldab väikeklientidel lisaks arveldusinfole ka arvete kättesaamist ja tasumist portaali kaudu ehk EIPP-lahenduse (Electronic Invoice Presentation and Payment) kasutamist.

<-Tagasi algusesse

4. Parim praktika eelarvestamises ja planeerimises

4.1 Juhi ettevõtet rulluva (kvartaalse) eelarve abil
4.2 Seo eelarved KPI-de ja motivatsioonisüsteemiga
4.3 Vähenda detailsust ja automatiseeri
4.4 Koosta aastane eelarve vähem kui 30 päevaga
4.5 Juhi eelarvestamist kirjaliku eelarvepoliitika ja selge juhtimisvastutuse kaudu.

4.1 Juhi ettevõtet rulluva (kvartaalse) eelarve abil

Ettevõtte juhtimisel kasutatakse rulluvat kvartaalselt uuendatavat eelarvet, mis asendab traditsioonilise staatilise aastaplaani. Aastane eelarve toimib vaid orientiirina ja kokkuleppelise raamistikuna, samas kui juhtimisotsused põhinevad regulaarselt uuendataval ja ajas edasi nihkuval vaatel, mis vähendab sõltuvust kiiresti vananevatest eeldustest ning parandab otsustusvõimet muutlikes oludes.

4.2 Seo eelarved KPI-de ja motivatsioonisüsteemiga

Eelarved peavad olema otseselt seotud operatiivsete ja finantsiliste KPI-dega, mille alusel juhitakse ettevõtte tegevust ja hinnatakse tulemuslikkust. Motivatsiooni- ja tulemustasustamise süsteemid peavad lähtuma KPI-dest, mitte detailsetest eelarveridadest, et vältida numbrite „mängimist” ja suunata juhtide käitumist ettevõtte eesmärkide saavutamisele.

4.3 Vähenda detailsust ja automatiseeri

Tõhus eelarvestamine keskendub ainult olulistele tulu- ja kulukategooriatele, vältides liigset kontopõhist detailsust. Automatiseerimine, vähem iteratsioone ja selgemad kinnitusringid lühendavad protsessi kestust ning võimaldavad finantsfunktsioonil keskenduda analüüsile ja juhtimisotsuste toetamisele.

4.4 Koosta aastane eelarve vähem kui 30 päevaga

David Parmenteri hinnangul viitab üle 30 päeva kestev eelarveprotsess liigsele läbirääkimisele ja näilisele täpsusele. Kiire eelarvestamine hoiab eeldused ajakohasena, vähendab poliitilist käitumist ning suunab juhtkonna tähelepanu eelkõige tulemuste parandamisele, mitte kiiresti aeguvate numbrite lihvimisele.

4.5 Juhi eelarvestamist kirjaliku eelarvepoliitika ja selge juhtimisvastutuse kaudu.

Ettevõttel peab olema kirjalik eelarvepoliitika, mis määratleb eelarvestamise eesmärgi, rollid ja vastutuse, ajakava, detailsuse taseme ning seosed KPI-de, motivatsioonisüsteemide ja prognoosidega. See muudab eelarvestamise juhtimisprotsessiks, mitte finantsrituaaliks, vähendab korduvaid vaidlusi ning tagab järjepidevuse ka siis, kui inimesed või olud muutuvad.

<-Tagasi algusesse

5. Parim praktika aruandluses ja analüütikas

5.1 Kasutusel on “päris” KPId ja nende eesmärkväärtused on seatud
5.2 Finantsjuhtimises eelistatakse Exceli asemel ERP- ja analüütikalahendusi
5.3 Kasutusel on ärianalüütika tarkvara ja iseteenindusaruandlus 24/7
5.4 Vähemalt 50% juhtimisaruannete infost on visualiseeritud
5.5  Seo KPId motivatsioonisüsteemiga

5.1 Kasutusel on “päris” KPId ja nende eesmärkväärtused on seatud

KPI-d ehk võtmemõõdikud toetavad juhtide õigeaegseid ja põhjendatud juhtimisotsuseid. Hästi defineeritud KPI on ettevaatav mõõdik, mis peegeldab ettevõtte põhitegevuse kriitilist aspekti ning mida on võimalik regulaarselt mõõta. Rahalised näitajad nagu käive või kasum on enamasti tulemusmõõdikud (KRI – key result indicators), mitte võtmemõõdikud. Heaks ettevaatavaks KPI näiteks on täitmata tellimuste arv kuu lõpus või uute tooteuuenduste arv. Tõhusaks juhtimiseks peaks KPI-de arv piirduma 3–5 mõõdikuga.

5.2 Finantsjuhtimises eelistatakse Exceli asemel ERP- ja analüütikalahendusi

Excel sobib lihtsateks arvutusteks ja ühekordseteks analüüsideks, kuid ei ole sobiv ettevõtte finantsaruandluse põhitööriist. Selle peamised puudused on versioonihalduse puudumine, suur vigade risk ning piiratud võimalused eelarvestamiseks ja prognoosimiseks. Seetõttu on eelistatud ERP-süsteemi sisseehitatud funktsionaalsus ja spetsiaalsed analüütikalahendused, mis tagavad andmete ühtsuse ja usaldusväärsuse.

5.3 Kasutusel on ärianalüütika tarkvara ja iseteenindusaruandlus 24/7

Ärianalüütika tarkvara koondab andmed erinevatest süsteemidest ja võimaldab juhtidel 24/7 iseseisvalt vaadata ning analüüsida neid huvitavaid aruandeid. Iseteenindusaruandlus toetab nii standardraporteid kui ka paindlikku andmete analüüsi kuni algdokumentideni ning võimaldab ka regulaarsete aruannete automaatset edastamist.

5.4 Vähemalt 50% juhtimisaruannete infost on visualiseeritud 

Vähemalt pool juhtimisaruannetes esitatavast infost on visualiseeritud graafikute, diagrammide ja joonistena, et vähendada tabelite ja teksti lugemisele kuluvat aega. Visualiseeringud toovad selgelt esile trendid, võrdlused ning kõrvalekalded tegelike ja planeeritud tulemuste vahel ning hõlmavad reeglina ka vähemalt viimase aasta ajaloolisi andmeid, et anda kiire ülevaade arengusuundadest.

5.5 Seo KPId motivatsioonisüsteemiga

Parimate praktikate järgi toetab KPI-de sidumine motivatsioonisüsteemiga seda, et töötajad ja juhid on otseselt motiveeritud saavutama organisatsiooni strateegilisi eesmärke, kuna nende tulemused kajastuvad selgelt ka tasus või tunnustuses. Selline lähenemine suurendab vastutustunnet, läbipaistvust ja tulemuslikkust ning aitab siduda individuaalse panuse ettevõtte eduga läbi mõõdetavate eesmärkide ja tasustamismehhanismide.

<-Tagasi algusesse

6. Parim praktika investeeringute hindamisel ja finantseerimisel

6.1 Selge investeerimisraamistik ja portfellipõhine otsustamine
6.2 Raha ajaväärtust ja riski arvestavad hindamidmeetodid
6.3 Investeeringute elluviimise ja tegeliku tasuvuse järelhindamine
6.4 Ettevõttes jälgitakse ja optimeeritakse kapitali hinda
6.5 Kapitalistruktuuri ja -riskide aktiivne juhtimine

6.1 Selge investeerimisraamistik ja portfellipõhine otsustamine

Ettevõttes on kirjalik investeerimispoliitika, mis määratleb investeeringute eesmärgid, hindamiskriteeriumid, otsustusõigused ja rahalised piirmäärad. Investeeringuid vaadeldakse portfellina mitte üksikute projektidena ning projektide prioriseerimine on kooskõlas strateegia ja kapitali piirangutega.

6.2 Raha ajaväärtust ja riski arvestavad hindamidmeetodid

Projektide hindamisel kasutatakse diskonteeritud rahavoogudel põhinevaid meetodeid (nt NPV, IRR), mille eeldused on läbipaistvad ja risk on selgelt käsitletud (nt stsenaariumid, tundlikkusanalüüs). Lihtsad näitajad (nt tasuvusaeg) võivad olla abistavad, kuid ei ole otsuste alus.

6.3 Investeeringute elluviimise ja tegeliku tasuvuse järelhindamine

Investeeringute tegelikke tulemusi võrreldakse regulaarselt algsete eeldustega. Järelhindamise eesmärk on parandada tulevaste otsuste kvaliteeti ja vähendada optimismikalduvust, mitte ainult tagantjärele kontroll.

6.4 Ettevõttes jälgitakse ja optimeeritakse kapitali hinda

Ettevõte mõõdab ja jälgib oma kapitali hinda ning kasutab seda investeerimis- ja finantseerimisotsustes. Kapitali hinna muutusi arvestatakse nii investeeringute hindamisel kui ka finantseerimisstruktuuri kujundamisel.

6.5 Kapitalistruktuuri ja -riskide aktiivne juhtimine

Finantseerimisotsused tehakse teadlikult, arvestades rahavoogude stabiilsust, investeeringute riskiprofiili ning intressi- ja likviidsusriske. Finantseerimisallikaid ja tingimusi vaadatakse regulaarselt üle, mitte ainult vajaduse tekkimisel.

<-Tagasi algusesse

7. Parim praktika käibekapitali juhtimisel