E-arvete muudatused Eestis alates 1. juulist 2025: Mida oodata?

Eestis jõustub 1. juulil 2025 uus raamatupidamise seaduse muudatus, mis puudutab e-arvete kasutamist. Telema ekspertide hinnangul ei too see muudatus endaga kaasa põhimõtteliselt mitte mingeid muutusi praeguses e-arvelduse süsteemis.

E-arve formaadi muudatused

Esimene sõnastuslik muudatus puudutab e-arve formaati. Praegu kehtiv seaduse versioon sedastab kohustuslikuks ühe kahest: kas Eesti e-arve standardile või Euroopa Liidu EN16931 standardile vastava formaadi. Uues versioonis on jäänud nimeliselt sisse EN16931 formaat, kuid samas lubab seadus kasutada mistahes muud standardit:

“Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises.”

See tähendab, et Eesti e-arve standardit saab jätkuvalt kasutada ning muudatusel pole sisulist mõju. Enamik ettevõtteid jätkab e-arve operaatorite teenuste kasutamist, sest nende rolliks on tagada, et kliendi tarkvarast väljuv info muudetakse vastuvõtjale sobivaks e-dokumendiks. Ka operaatorite jaoks ei muutu selle seadusemuudatusega midagi.

E-arvete saatmise kohustuslikkuse muutused

Olulisem muudatus puudutab e-arvete saatmise kohustuslikkust. Alates 2019. aastast on Eestis olnud B2G (ettevõtete ja riigisektori vaheline) e-arveldus kohustuslik. 2025. aasta muudatus kaotab selle kohustuse ning asendab selle õigusega nõuda e-arveid oma tehingupartneritelt.

See otsus on tekitanud hämmeldust nii Eestis kui ka Euroopas, sest enamik EL liikmesriike liigub vastupidises suunas. EL on kiitnud heaks ViDA (VAT in Digital Age) regulatsiooni, mille kohaselt muutub piiriülene e-arveldus hiljemalt 2030. aastaks kogu EL-is kohustuslikuks. ViDA eesmärk on suurendada maksulaekumisi ja vähendada pettusi.

E-arvelduse hetkeolukord Euroopas

Enamus EU liikmesriikides on B2G ehk ettevõtetelt riigile e-arveldus kohustuslik. Lisaks on tänaseks paljudes riikides ka B2B ehk ettevõtetelt ettevõtetele e-arveldus kohustuslik. Esimene oli siin Itaalia, kus B2B e-arveldus muutus kohustuslikuks juba 2019. aastal. Meie naaber Läti on seaduseelnõudes näinud ette B2B e-arvete kohustuslikkuse 1. jaanuarist 2026. Saksamaa plaanib seda 1. jaanuarist 2027, ning neid näiteid on veel mitmeid.

Selles valguses on kummastav ja ka kurvastav, et Eesti riik on pannud sisse pigem tagurpidikäigu. Paljud uuringud on tõestanud, et lisaks paranenud maksulaekumisele on e-arvete kasutuselevõtt oluliselt aidanud kokku hoida aega ning raha ning sellega suurendanud ettevõtete efektiivsust. Olles sel teel pigem viimaste hulgas tähendab Eestile seda, et konkurentsieelise saavutamise asemel jääme maha neist riikidest, kes investeerivad aktiivselt digitaliseerimisse ja innovatsiooni. See võib pikemas perspektiivis piirata meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

Järeldus Telema klientidele

Telema klientidele on rahustav teada, et alates 1. juulist 2025 ei pea nad oma raamatupidamistarkvaras mingeid uuendusi tegema. E-arved liiguvad edasi täpselt samamoodi nagu varem.

Ka enne seadusemuudatust oli teie klientidel õigus teilt e-arveid nõuda ning tõenäoliselt austasite nende soovi, väärtustades tugevat kliendisuhet. Kas selle õiguse seadusesse lisamine suurendab e-arvete kasutamist Eestis, on kaheldav. Küll aga võib B2G kohustuslikkuse kaotamine e-arvelduse laiemale levikule pigem kahjulikult mõjuda.

E-arvete kasutuselevõtu parim argument on see, et neist on kasu!

Siiski on põhjust optimismiks. Kui ettevõtted mõistavad, et e-arved ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus, vaid aitavad reaalset ärilist kasu luua – näiteks kiirendavad maksete laekumist, vähendavad käsitsi töötlemise kulusid ja minimeerivad vigade arvu –, siis võetakse need kasutusele ka ilma seadusliku sunnita. Paljud Eesti ettevõtted on seda juba teinud ning näevad e-arvelduses võimalust oma tööprotsesse tõhustada.

Seega, kuigi regulatsioonid võivad muutuda, jääb digitaliseerimine ja efektiivsuse kasv vältimatuks arengusuunaks. Ettevõtted, kes sellele varakult panustavad, saavad kiirema kohanemisvõime ja tugevama konkurentsieelise ka tulevikus.