Jätkusuutlik E-arveldus: kasu saavad nii keskkond kui äri

E-arveldus seob keskkonnaeesmärgid igapäevase äritegevusega. See aitab vähendada paberikulu ja heitkoguseid ning võimaldab automatiseerida arve kogu elutsükli.

2024. aasta Billentise raporti kohaselt liigub Euroopa Liidus 30 miljardit arvet aastas. Prognooside kohaselt toob e-arveldusele üleminek järgmise kümnendi jooksul 111 miljardit eurot täiendavat käibemaksutulu ning säästab ettevõtetele 41 miljardit eurot. Keskkonna seisukohalt tähendab see CO2-heitmete vähenemist miljoni tonni võrra aastas.

Nende tulemusteni jõudmiseks on aga vaja enamat kui lihtsalt paberarve asendamist PDF-iga.

PDF tähendab endiselt käsitööd

Kuigi PDF-arve kaotab vajaduse paberi järele, jääb haldusprotsess samaks. Manuaalne töövoog ei kao kuhugi: töötajad peavad faile avama, andmeid lugema ja need käsitsi majandustarkvarasse sisestama. Sageli prinditakse need dokumendid allkirjastamiseks ikkagi välja või salvestatakse dubleerivalt sisekaustadesse. Sisuliselt on PDF lihtsalt paberprotsessi digitaalne vaste, mitte automaatne lahendus.

Struktureeritud e-arve muudab aga kogu mängu. Masinloetavas vormingus (nt XML) saadetud ja vastuvõetud arve võimaldab süsteemidel andmeid automaatselt kontrollida ja konteerida.

Mõju äritegevusele

E-arveldusele üle läinud ettevõtted toovad esile järgmised eelised:

• Äriprotsesside automatiseerimine
• Kiirem arvete edastus ja töötlemine
• Väiksem halduskoormus 
• Madalamad kulud ja vähem inimlikke vigu

Uuringud näitavad, et e-arveldusega võib kaasneda kuni 90% kulude kokkuhoidu võrreldes paberarvete töötlemisega.

Mõju keskkonnale

Paberarvete tegelik keskkonnamõju on sageli alahinnatud, kuna nende elutsükkel on üllatavalt keeruline. 2024. aasta Billentise raport toob välja peamised negatiivse mõjuga keskkonnategurid:

1. Materjalikulu ja tootmisjäätmed

Keskmine arve koosneb 2,5 paberilehest, mille tootmine on äärmiselt energiamahukas. Lisaks kulub trükivärvi ja toonerit, mis sisaldavad naftat, mittelagunevat plasti ja lenduvaid ühendeid. Kuna vähem kui 30% tindikassettidest jõuab taaskasutusse, lõpetab enamik neist prügilas. E-arveldus kaotab vajaduse nii tooraine kui ka selle tootmiseks kuluva energia järele.

2. Suur süsiniku jalajälg

Paberarvete CO2-heide on keskmiselt 60–65% suurem kui e-arvetel, rääkimata otsesest seosest metsaraietega. Paberarve jalajälg sõltub suuresti logistikast – füüsiline postivedu lennukite või veokitega saastab märgatavalt rohkem kui digitaalne andmeside. E-arveldus kaotab transpordisektori heited täielikult.

3. Energiamahukas haldus ja arhiveerimine

Paberarvete käitlemine nõuab kontoritehnikat, sorteerimissüsteeme ja füüsilist hoiupinda. E-arveldus muudab füüsilised arhiivid tarbetuks, säästes energiat ja pinda, mida muidu nõuaksid eritingimustega hoiuruumid.

Mis takistab ettevõtteid?

Paljud ettevõtted on sellele vaatamata kahtleval seisukohal. Enimlevinud hirmud puudutavad ennekõike partnerite valmidust või juurutamise keerukust:

• tarnijad ei saada e-arveid
• kliendid ei ole valmis neid vastu võtma
• ettevõtte meeskonnal puudub oskusteave muudatuste elluviimiseks

Suurem osa vastuseisust tuleneb pigem hirmust tehnilise protsessi ees kui kahtlusest lahenduse kasulikkuses. Tugev tarkvaratugi, asjakohane koolitus ja selge tegevuskava aitavad ülemineku valutuks muuta.

Telema lahendused toimivad reaalsetes ärikeskkondades. Me ühendame teid partneritega ühtsesse võrgustikku, liidestame selle teie tarkvaraga ja pakume igakülgset tuge ka juurutamisprotsessis.

Kiire tegutsemine säästab raha

Üleminekuga viivitamine tähendab topeltkulusid: täna makstakse kõrget hinda manuaalse töö eest ja homme kiirustades tehtava juurutuse eest.

Euroopa Liidu uued B2B eeskirjad ja 2030. aasta digitaalse käibemaksu raamistik panevad paika e-arvetele ülemineku ajakava. Varajane tegutsemine võimaldab sujuvat üleminekut rahulikus tempos, toetades töötajate koolitamist ja järk-järgulist partnerite kaasamist.

Kas sooviksid teha esimese sammu e-arvelduse suunas? Võta meiega ühendust ↓